Ebaõnnestujate Klubi

Mõned aastad tagasi tegin ma lühikese eksperimendi ja alustasin Ebaõnnestujate Klubi. Klubiga liitus kiirelt palju lähedasi sõpru ja lõpuks oli meid seal äkki 15 ringis? Ja kuigi klubi eluiga oligi algusest saati ettemääratult lühike (täpselt nii pikk, et tekiks muutus ajus ja saaks vanad närviteed ühise toetusega ümberkirjutada), oli see ebaõnnestujate klubi minu jaoks isiklikult suur õnnestumine. 


See oli märgiline hetk minu elus, sest see oli esimene kord, kui tegin põhjapaneva ja praktilise otsuse viia ennast toetav sisekõne ja minu reaalne vastus ebaõnnestumise ja kokkutõmbumise (vahel isegi kokkukukkumise) tundele endas, uuele tasemele. 


Klubi mõte oli lihtne: iga kord kui koged endas ebaõnnestumise või läbikukkumise tunnet, kokkutõmbumist ja kogemust, et elu sõidab üle ja teeb sulle ära, võta kätte ja PREMEERI ennast millegi mõnusaga. Preemia võis igaüks ise otsustada, kuid oli nõue, et see peab olema praktiline ja materiaalne, mitte lihtsalt hea sõna. Ikka selleks, et kehale jõuaks täielikult kohale, et me nüüd vastame ebaõnnestumise TUNDELE teisiti. Me võtame selle vastu ja armastame ennast läbi selle veelgi rohkem - VÄGA REAALSELT ja üldse mitte uinamuina abstraktselt. 


Uuel suhtumisel oli väga vabastav ja muutev mõju. Aju sattus lühisesse ja hammasrattad hakkasid aeglaselt aga kindlalt teistpidi tööle. Avanes maailm, kus katsetamine, pange panemine ning sisemise kokkutõmbumise ja isegi häbi kogemine oli armastatud, oodatud, premeeritud ja vastuvõetud. Aktsepteeritud. Elu osa. Väärt tähistamist! 


Nüüd, aastaid hiljem, olen ringiga sama teema juures tagasi. Aga nagu “tagasi jõudmine” ikka vaimses ja inimlikus arengus, on see teema kohal uue sügavuse, uue praktilisuse ja uue tasandiga. 


Minu elus on nüüd selge kutse ja praktika mitte ainult tähistada ja lõdvestuda läbi läbikukkumiste, vaid lubada endal NAUTIDA kõike, mis elu ette kannab. Selle aluseks on tõdemus, et teatud osa minust naudib neid “ebameeldivad kogemusi” niiehknaa, muidu ma neid ei looks endale. Kui ma seda osa endast tunnistan, otsa vaatan, tõden ja temaga koos, süütunde ja mahasalgamise vabalt NAUDIN, võtan samas ka täieliku vastutuse oma filigraanse loomingu eest ning järgmine samm on juba VABADUS teha uusi valikuid kui nii soovin. Toon kõik kummitused ja sisemise piirangud nagu “tõrjutus” “äratõugatus” “liiga vähe raha” “ebapiisavus” “sotsiaalne ebakindlus” “laste kaklemine” jne päevavalgele ja valin neid aistinguid nautida. Keha lõdvestub, kogemus avardub ja mitte millelgi…mitte millelgi ei ole enam minu üle võimu. 


Ning minu ees seisab muutunud, tervenenud maailm. Minu isiklik pärliga teokarp.


IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene, eripedagoog ja vanemlusnõustaja, Austava ja Südamega Vanemluse programmide looja. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!


Previous
Previous

Miks ma ennast saboteerin?

Next
Next

Vindumine viib vingumiseni viib mandumiseni... 3 sammu suurteks muutusteks!