AUSTAV JA SÜDAMEGA VANEMLUS

Kuidas lapsega paremini läbi saada? Kuidas saada laps iseseisvalt mängima? Kuidas lahendada laste omavahelisi tülisid? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele leiame vastused läbi Austava ja Südamega vanemluse.

Austav ja Südamega vanemlus algab sealt, kus oleme väsinud ning ei taha enam kasutada vanemluses kontrolli. Samas ei soovi me ka laskuda teise äärmusesse ning oma lapsi emotsionaalselt või mentaalselt hüljata, jättes nad elu väljakutsetega (ekraanid, kool, inimsuhted…) ning kasvamisega üksi toime tulema.

 Selles kohas oleme valmis võtma vastutuse oma elu ja suhete eest ja liikuma suhetes lastega eheda läheduse ja usalduse suunas. Oleme valmis liikuma parasümpaatilise närvisüsteemi poole: lõdvestuma ja rahunema. Oleme valmis eluenergiat kasutama efektiivselt ja loovalt, nii et tulemuseks on NAUDING, KOOSTÖÖ, IMED ja KERGUS.

AUSTAVA JA SÜDAMEGA VANEMLUSE 4 SFÄÄRI

VASTUTUS

“Kui laps on pahas tujus ja vingub, siis hakkan ka mina tõrelema. Kuidas saaks teha nii, et laps oleks rõõmsam ja rahulikum, et ka mina saaks olla rõõmus ja rahulik?” Kõlab tuttavalt, kas pole? Nii toimib meie alateadvus ja automaatne käitumismuster kui me veel teadlikult oma emotsioone ja tundeid märgata, lubada ja juhtida ei oska. Enamik meist seda oskust lapsepõlvest kaasa aga ei saanud (sest meie emad ja isadki seda pigem ei osanud). Austavas ja Südamega vanemluses hakkame õppima, kuidas iseenda tunnete ja mõtete eest vastutust võtta, kuidas emotsioone juhtida ja muuta ning kuidas lapsed meie tundemaailma muutustele positiivselt vastama hakkavad. Kui oskan toetada ennast, saan sealt edasi toetada ka oma last. Õpime selgelt kuulama ka lapsevanema esimest kompassi ehk oma sisetunnet ja intuitsiooni. Selge sisetunde kuulamine aitab vältida ebavajalikke draamasid ning loob mõnusa ja turvalise suhte-keskkonna.

AUSTAV SUHTLEMINE

Lapsed vastavad kõige paremini sisulisele ja sisemisele austusele. Meie ühiskonnas on harjutud lastega suhtlema pigem ülevalt alla, nende soove, vajadusi, tempot ja loomulikku olemise ja elamise viisi pigem mitte arvesse võttes või arvestades sellega täpselt nii palju kui on täiskasvanule parasjagu mugav. “Pane riidesse! Aitab küll nüüd nendest ekraanidest! Kaua sa jokutad seal?” Kas kujutaksid ette ennast niimoodi suhtlemas oma abikaasaga? Emaga? Teise võõra täiskasvanuga? Aga lastega on raskem, ma tean. Nad vajutavad Sinu nuppe, nad ei opereeri maailmas veel nii nagu täiskasvanud, nad ei oska enda valikute tagajärgi samamoodi ette näha ja ammugi on aja mõiste neile täiesti-täiesti hägune. Täpselt samuti nagu tunnete eest vastutuse võtmise ja emotsioonide juhtimisega on ka suhtlemisega. Me ei ole austavat suhtlemist enamjaolt kodust kaasa saanud ja siin on väga palju nüansse, mida saame juurde õppida ja endas muuta. Me õpime lahendama konflikte, looma suhtlusruumi, kus kõik on kuuldud ja kõigiga on arvestatud (Sinuga ka!), ja väljendama oma vajadusi ja soove nii, et lapsed neist ka päriselt arusaavad.

VAIMSUS

IIDALA Austav ja Südamega vanemlus on suunatud eelkõige vaimsetele lapsevanematele. See on Sulle, kui mõisted meditatsioon, hingamistöö, jooga, mindfulness, looduslähedus ja kohalolu harjutused sind kõnetavad ja Sa tead, et Sa soovid oma vaimseid väärtuseid ka vanemluses praktikasse rakendada. Vanemluskursustel läheme süviti tervendama Sinu enda sündi ja lapsepõlve ning õpime hoolt kandma haavunud sisemise lapse eest, et saaksid olla rahulik ja tasakaalus vanem ka oma päris lastele. Me kaasame tajusfääre muutvaid ja kaasavaid praktikaid (õpime teistmoodi ehk lõdvestust loovalt nägema, kuulma ja puudutama), kohalolu harjutusi (kerge ja lihtne igapäevane kohalolu) ning läbime sügavaid hingamisseansse, mis uuendavad rakumälu ning loovad meis loomuliku võimekuse üldse rakendada igasugu uusi suhtlustehnikaid ja kõike muud, mis vanemluses veel olulist. Tänu tervendus-tööle iseendas muutub Austav ja Südamega vanemlus Sulle loogiliseks, loomulikuks ja lihtsaks.

ENDAST HOOLIV VANEM

Väga paljud emad (ja teinekord ka isad) põlevad läbi, sest ei jõua, jaksa või oska laste kõrvalt enda eest hoolt kanda ning tundub, et pole ka kelleltki toetust küsida. Kuskil sügaval sees võib kummitada ka väärtusetuse tunne või iseenda mahategemise harjumus. Olen teinud vanemluskursuseid üle 6 aasta ning näinud selle aja jooksul tohutut muutust selles, kuidas kursusel osalejad õpivad mõnikord väikeste sammudega ja teinekord lausa tiigrihüpetega toetust küsima, toetust märkama, toetust vastuvõtma, pause tegema, puhkama, ennast väärtustama, kohustusi võrdsemalt jagama, lastega koos lõõgastuma ning mis peamine: olema iseendaga ühes paadis. Me õpime armastama ennast ja jääma enda juurde läbi ebaõnnestumiste, väsimuse, vigade, liigsöömise, tuuseldatud päevade ning kõige inimliku. Ja me õpime ennast nii tõhusalt toetama, et kogu ülekoormust, väsimust ning segadust jääbki järkjärgult vähemaks.

KUIDAS EDASI?

Kui Austav ja Südamega vanemlus Sind kõnetab, oled teretulnud liituma meie kogukonna FB grupiga, kus vastan igal kolmapäeval mõnele kogukonnas üles kerkinud küsimusele, postitan sündmuseid ja võimalusi, ning kus on hinnangutevaba keskkond oma küsimustele vastuste ja toe leidmiseks.