Spontaansus või kontroll?
Kas Sa oled mõelnud, mis tunne oleks, kui sügiskaamose ja raagus puude, muda ja pimeduse asemel näeksid ja kogeksid sa igal pool…valgust?! Soojust..igavest armastust…mängu..tantsu…
Ja ei..ma ei mõtle siinkohal Tenerife palme.
Kuni me proovime manipuleerida oma keha või keskkonda, et meil oleks lihtsam olla õnnelik, võime ennast küll ajutiselt toetada, kuid jookseme lõpuks ikkagi ummikusse. Tuleb mingi uus “asi” ja kõigutab meid masendusse, kaamosesse või madalseisu. Ja siis sa istud seal..oma ilusate seintega valges toas. Täielikus pimeduses. Ja mõtled, et -mis nüüd? Ostaks D-vitamiini? Hingaks kuidagi erilisel viisil ja manipuleeriks oma keha hormoone? Läheks sõpradega välja? Ostaks uue seeliku? Loeks raamatut? Jah…energia saab liikuma..jah, miski muutub…jah, sa leiad oma mo-jo jälle üles…jah, jah, jah… kuniks tuleb uus hetk iseendaga silmitsi seista ja küsida…mis nüüd?
Seni kuni me leiame Tõelise Valguse.
Inimkogemus võib olla ikka nii kardinaalselt erinev… mis on ühele ahistav, on teisele vabastav. Mis on ühel hetkel ahistav, on teisel hetkel vabastav. Ma kuulen inimesi rääkimas sellest, kui raske neil on toime tulla selle pimeda porise ajaga, siseruumides viibimisega vms. Ja…teades, et ka mina olen kunagi nii mõelnud ja tundnud…ja ilmselt külastan seda paika veel ja veel mõned korrad, after all i’m only human, kuulen ma seda nüüd justkui mingist paralleeluniversumist.
Me käime ringi olles justkui väikeses võitluses kõigega, mis on meie ümber. Ja läbi selle, ei võimalda me endal vastu võtta kogu valgust ja armastust, mis on igal hetkel meie jaoks siin. Ma ei suuda enam võrrelda. Välise ilu petlikkus on kuhugi kadunud. See sisemine valgus, mida ma kõiges näen on nii…ANDEV! SUHTLEV! ELUS! Vaibas…põrandas…raagus puus….poriloigus…prügikastis…Äkitselt on KÕIK ELUS! Kõik suhtleb! Mis kaamosest te rääkisitegi? Kus? Kus see on? Igal pool on valgus.
Looduses on lihtne valgust leida. Päikeses on lihtne valgust leida. Aga miks, oh miks küll, armas, oled sa nii selekteeriv ja hoiad kogu seda metsikut valgusemängu, mis kogu aeg ja kõikjal on, endast eemale?
Lõdvestumine on võti. Vastuvõtmine on võti. Aktsepteerimine on võti.
Kes lõdvestub lõdvestumisse, avastab igavese armastuse.
Igakord kui ma loen, et keegi soovitab oma keha manipuleerida (toitu nii või naa, hinga nii või naa, liigu nii või naa) või kontrollida, tekib minus mingi pead viltu keerava koera efekt. Üks mulle tuttav inimene, kes on üht “hingamis-meistrit” pikka aega jälginud, rääkis mulle natuke aega tagasi, kuidas siis kui see inimene alustas, pani ta oma klientidele peale korraliku lõõtsutava rütmi, sisse-välja-sisse-välja….tempo-tempo…. Kuid nüüd, aastaid hiljem, on ta jõudnud samuti läbi suurema lõdvestuse liikumisse. Kuigi tempot annab ta ikka veel ette…. aga aeglasemat kui varem. Me kõik tuleme oma sisemiste blokkide ja valudega erineval viisil toime. What ever works for you, eh? Duaalsuse-illusioonis on lõputult teid. Valguses on vaid hetk.
Kui me oleme aastaid keha kontrollinud on keha usaldama õppimine tõesti väikene…teekond. :) Keha ja hingamine ei ole mõeldud kontrollimiseks. “Kes kontrollib oma hingamist, kontrollib oma elu!” - Igasugune kontroll, armas, on illusioon. See on oma sisemise mees-aspekti dominante väärkasutus. Oma kehast, tema sõnumitest ja juhatusest, tema tundmatusse lõdvestumisest, ülesõitmine.
Elades hetkes. Ja elades päriselt hetkes. Saab meile üsna ruttu selgeks, et hetke spontaanset juhatust ei ületa mitte miski. Kõik valemid stiilis “Kui sa tunned ennast nii, tee nii” või plaanid nagu “Kui sa teed nii ja nii ja nii, siis see toimib” on parimal juhul ajutise mõjuga. Kõik mida meie, juhendajana, saame anda, on soovitused ühe või teise kontseptsiooniga mängida ja uurida, mis kõnetab, ühel või teisel hetkel. Mul näiteks on meeletu tehnikapagas. Kui mul on mingi probleem, siis ma suudan välja mõelda vähemalt 20-30 erinevat viisi, kuidas seda lahendada või kuidas ennast toetada. See pidevalt täienev tööriistakast on töös nii endaga kui teiste inimestega osutunud ääretult kasulikuks. Kuid! Spontaanset hetke juhatust ja selle hinnanguteta maailma kanaldamist, ei ületa mitte miski. See on tõsine short-cut.
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!